Kriisiolukorras lastega kodus - kuidas?

Maailmas on praegu keerulised ajad. Lapsed peavad järsku olema kodus terve päev, lapsevanemad neid toetama, ise samal ajal kodust tööd tehes (heal juhul). Näen ja kuulen ümberringi palju muretsemist ja stressi, sest koolidest tuleb kohati väga suur maht, mida lapsed peavad läbi tegema. Ja juba ka lasteaedadest, osaliselt vist isegi lapsevanemate survel. Sest lasteaia lapsed ka peaksid "midagi" tegema, õhus on pidevalt hirm, et lapsed jäävad millestki maha või ilma. Järsku tundub, et peab lapsi kõvasti õpetama ja arendama, muidu.. Muidu, mis?

Esiteks muidugi soovitaks alguses korralikult sisse ja välja hingata.
Hetkel on eriolukord, väga ebanormaalne olukord. See tekitabki stressi. Ja esimene asi, mida teha, oleks mitte seda stressi enda ja oma laste jaoks veel suuremaks kasvatada.
Vaimse tervise poolest - üritame natuke maha rahuneda, üritame esiteks hakkama saada nende emotsioonidega. Kui täiskasvanud on juba pidevalt pinges, uudiseid lugedes, siis mis saab veel lastest? Lapsed tunnevad seda kõike.
Kõrgendatud stressi olukorras polegi võimalik midagi õppida ja eluga samamoodi edasi minna.
Esimese asjana on vaja hoolitseda enda ja oma laste vaimse tervise eest - nii palju kui vähegi võimalik võtta aeg maha, olla koos, teha seda mis on meeldiv. Pühapäevane pannkoogihommik vaatamata sellele mis päev tegelikult on. Üks mõnus film või raamatute lugemine koos terve perega. Õnneks jalutama ja metsa pered tõesti juba lähevad... Võiks ainult vältida kõige populaarsemaid kohti.

Aga selge see, et elu peab kuidagi edasi minema. Töö vajab tegemist, lapsed vajavad, et nende päevad oleksid kuidagi sisustatud, sellest peab mingiks ajaks saama meie uus normaalsus.

Kuidas? Milline võiks olla Montessori lähenemine selles olukorras?

Montessori ei käi väga kokku tava-haridussüsteemiga. Ei toimi see, et õpetaja muudkui saadab töölehti, mida lapsed peavad (veel mingis väga kindlas ajaraamis) ära tegema. Ja siis uus ülesanne, ja uus. Kuigi mõned õpetajad on loovama mõtlemisega ja tõesti soosivad õppimist päris-elu tegemiste kaudu, on see ikkagi kurnav, kui alati täiskasvanu poolt juhitud. Tuletagem meelde, et Montessori tähendab seda, et laps ise juhib oma õppimist.

Mis on kõige olulisemad osad, kui me mõtleme selle peale kuidas Montessori-viisil olla kodus oma lastega? (Ma räägin siin enamasti lasteaia vanustest lastest, koolilastega mul pole kogemust. Aga nende puhul kehtivad võib-olla ikkagi samad põhimõtted.)

1. Montessori on holistiline lähenemine - ehk et me ei hoolitse ainult lapse akadeemiliste oskuste eest, vaid hoolitseme lapse eest tervikuna.
   "Montessori pedagoogika on eelkõige psühhopedagoogika, mis lähtub lapse juhendamisel tema psühholoogilistest, emotsionaalsetest ja intellektuaalsetest vajadustest. Maria Montessori uuris oma töös lastega välja need tingimused, mis on vajalikud lapse vaimse heaolu ja tasakaalu saavutamiseks." (Link väga heale artiklile)
   Ehk me ei mõtle ainult selle peale, mida uut võiks täna laps õppida? Vaid ka selle peale - milline on tema vaimne seis? Kuidas ta ennast tunneb? Mida ta vajaks hetkel?
   Näiteks, värske õhk ja liigutamine on väga olulised lapse vajadused. Igapäevaelu, enda ja keskkonna eest hoolitsemine, iseseisvus - see on see, mida laps (ja me kõik) jätkuvalt vajab. See on sama väärtuslik (või rohkemgi) kui mõne uue akadeemilise oskuse õppimine, kui töölehe täitmine laua taga.. Ei tohi unustada muusikat ja kunsti. Kõike seda, mis toidab seda väikest hinge.
2. Lapsevaatlus, mida see tähendab? See tähendab natuke tagasi tõmmata ülesannete andmisega, hingata sisse, astuda samm tagasi ja vaadata - mida laps ise tahaks teha? (Kas te olete temalt seda juba küsinud?) Mida ta juba praegu teeb? Proovige mitte vaid hetkeks, vaid terve päev jälgida oma last sellise huvitatud teadlase pilguga. Laps näitab meile, mis teda huvitab, mis teda haarab, mida ta praegu vajab.
   Alguses pole võib-olla lihtne seda näha, kui laps on harjunud ootama meilt või õpetaja käest kogu aeg suunamist, mida ta praegu peaks tegema. Kui annamegi lapsele tegevust, siis jälgides põhimõtet "vähem on rohkem". (Loe artiklit lapsevaatlusest.)
3. Järgida oma last. Kui näete et lapsel on palju energiat - minge õue, kus ta saab liikuda palju ja avastada (arvestades praeguste soovitustega, õnneks Eestis loodust jagub vist kõigile), või vähemalt pange muusika käima ja tantsige kodus! Kui näete, et laps on mures - olge lihtsalt temaga koos, rääkige temaga kõigest, rahustage teda, lugege talle või tehke seda, mis annab talle turvatunnet. Kui näete aga, et lapsel on mõne teema vastu huvi - siis otsige üles mõni huvitav tegevus just selle teema kohta. Ja pigem ikka mitte tööleht. 

Vaadake, kas teie päevad oma väikelapsega sisaldavad juba neid tegevusi, või kas teie laps võiks olla nendest huvitatud:

• Jalutuskäik, rattasõit, matk, piknik õues (metsas, rabas, jõe või mere ääres)
• Täiesti vaba mäng koduhoovis, liivakastis või mõnes turvalises kohas
• Aiatööd (nii õues kui toas) - mulla kaevamine, seemnete külvamine, kastmine, lillede eest hoolitsemine
• Ühiselt toidu valmistamine (nii hommikusöögi pudru keetmine kui pannkookide küpsetamine, õhtusöögi jaoks asjade hakkimine, praadimine jne)
• Laua katmine ja koristamine
• Nõudepesu
• Kodu koristamine, aknapesu
• Küpsetamine (piparkoogid, muffinid, leib, koogid jne)
• Riiete pesemine, kuivama panemine, voltimine ja ärapanek, triikimine
• Raamatute lugemine
• Perealbumite, perepiltide vaatamine (võib-olla ka perevideod)
• Laulmine üheskoos (lastele mõnikord meeldib uusi laule õppida)
• Tantsimine
• Muusika kuulamine, muusika tegemine, kaasamängimine
• Võimlemine, jooga (kas nt joogakaartide või mõne youtube video järgi)
• Lauamängud
• Pusled
• Maalimine, joonistamine, värvimine
• Meisterdamine, lõikamine, liimimine
• Play-dough või mõne taignaga voolimine
• Õmblemine, käsitöö
• Ehitamine, klotsid, legod
• Lapse vaba mäng - nukkudega, autodega, kostüümidega jne
• Lapse numbrite, tähtede jms huvi toetamine

Ma isegi kahtlesin, kas seda viimast panna või mitte.. Sest jah, kui lapsel tekib mingi konkreetne huvi - olgu need numbrid, tähed, dinosaurused, anatoomia, linnud või loomad - ta ei jäta seda teile näitamata. Kui vaid anda talle aega, siis ta kindlasti annab sellest teada. Ja siis ongi abiks Google või Montessori ja lapsest lähtuv õppimine grupp, et mõnda toredat Montessori-sõbralikku tegevust leida.

Aga selle nimekirja mõte ei olegi seda nüüd ette võtta ja järjest läbi teha, ja siis kui - tehtud! - siis midagi juurde küsida. Ühte päeva mahubki tegelikult 1-2, võib-olla 3-4 nendest tegevustest, mitte oluliselt rohkem. Ja mõni neist peaks olema peaaegu et iga päeva osa. Ja sellest piisab!

Lapse päevad peaksid olema rahulikud ja mitte liigselt sisustatud. Ta ei vaja 10 erinevat toredat tegevust järjest, mida teie talle pakute. Laps vajab aega. Et süveneda sellesse, mida ta teeb. Ta vajab valikuvabadust. 

Soovitan, et lapsel oleks ka üsna palju aega tema päevas, kus ta saaks ise rahulikult valida ja liikuda ühest tegevusest teise, sest just nii ta jõuab selleni, mis teda päriselt huvitab. (Ehk Montessori töötsükkel, mis peaks kestma vähemalt 3 tundi järjest.)

Soovitan lugeda Montessori Eesti blogiartikleid (kõiki järjest, seal pole palju), kuulata kõiki veebiloenguid, ja selle teemaga sobitub väga hästi ka raamat Lihtsus Lastekasvatuses, mida samuti soovitan. 

Rahu ja meeldivat koosolemist perega meile kõigile!