Väliköök lastele

Sorry to all my non-Estonian readers, I guess I will be attempting to write my blog in Estonian from here on now. As we're trying to spread word about Montessori in Estonia (with our Estonian Montessori Association, official homepage coming soon), it seems to be a bit more useful to write in Estonian than English. But the good news is - there's always Google Translate. ;) (If it's not offered to you automatically, try right-click with your mouse, there should be Translate to English option.)

Proovin seekord eesti keeles blogida, vaatame, mis sellest saab. :) Igal juhul - hoiatus! Mina olen lätlane, Eestis elanud (ja keelt õppinud) juba 6 aastat. Ideaalsusele ei pretendeeri, kirjutan nii nagu ma kirjutan. (Ma olen sooritanud Eesti keele B2 ja C1 eksamid, 91% tulemusega, raskemaid eksameid ei tehta.) Aga loodan, et mu kirjutatu on siiski nauditav ja kasulik. Kuna üritame siin Eestis Montessorit levitada, siis äkki on kasulikum, kui kirjutan eesti, mitte inglise keeles (milles ma ka ju ei kirjuta ideaalselt, kuid samas on see minu jaoks mugavam). Nii siis..


Ettevalmistatud keskkond on laste jaoks nii oluline! (Ilmselt ka meie enda jaoks..) Kuidas küll me saaksime midagi teha, kui ei saaks kuidagi ligi asjadele, mis meil vaja on või kui me isegi ei teaks, kus ja kas üldse need on olemas?! Ja muidugi, kui meie asjade sees on mingisugune kord ja päriselt leiame neid ülesse, on veelgi parem. Miks laste jaoks oleks midagi teisiti? Tihti kuulen, et inimesed ei tahagi oma kodu laste jaoks eriti kohandada, tundub, et täiskasvanud lihtsad ootavad.. Millal ometi need lapsed suureks saaksid, siis ulataksid kuhu vaja ja saaksid päris-asju kasutada. Selleni on aga natuke aega, ja kannatab ikka, aitame lapsi, teeme nende eest ära.. Nii isegi mugavam, vähem korralagegust, eks.
Tegelikult need on mitu aastat, kus lapsed ei saa tunda ennast mugavalt ja vabalt, ei saa kasutada oma kodu, välja arvatud nendele spetsiaalselt ettenähtud "mänguasju".

Tegelikult oma kodu laste jaoks mugavaks ja kättesaadavaks, ja sobilikuks teha pole üldse nii keeruline. Mõned astmed siin ja seal, väiksem mööbel (mida saab hiljem kasutada teisiti või ära müüa), asjad paigutatud nende kõrgusel riiulites.
Ma olen nii mitu korda näinud, kuidas täiesti tavalisel hommikul lapsed leiavad iseseisvalt endale kõige väärtuslikumat tööd. Leiavad kausi ja kulbi oma sahtlitest, kamapalle.. Ja hakkavad ühest kausist teise panema! Ja nii kakskümmend minutit. Need tööd, mida nemad ise enda jaoks (sobilikust keskkonnast, kus kõik ongi nendele) leiutavad, on tihti palju väärtuslikumad kui need väga "toredad tegevused", mida mina ise üritan pakkuda.

Aga.. Väga pikk sissejuhatus. :D Mõte ongi, et on, tõesti on väärt natukene pingutada ja oma kallist kodu laste jaoks mugavamaks muuta! Jah, see on ainult mõneks aastaks. Aga need on nii olulised aastad. Laste elu ja meie enda elu on kohe palju palju mugavam ja nauditavam.


Kui keegi saab teada, et meie lastel on köögis oma väike köök, kus on voolav vesi, siis see on nagu wooow kõikide jaoks. Jah, see on äärmiselt tore, see köök. Tore, et meil oli piisavalt palju ruumi selle jaoks, tore, et oli võimalik veevõrgustikuga ühendada, tore, et mu mees oskab seda teha (nagu mu ema ütleb - ta on veel vanast põlvkonnast :D ). Aga tegelikult, see pole ju mitte midagi nii äärmuslikku. Paljude kodudes olekski see võimalik! Kui vähegi ruumi on.. Miks mitte? Tegelikult kui me oleme kuskil oma kodust eemal ja lapsed ei saa mugavalt vee ligi (et käsi pesta, puuvilju enda jaoks, joomiseks vett võtta jne), tunnen sellest väga puudust. Kusjuures ka mingeid õudsaid veeuputusi pole olnud. Esimese lapsega (saime seda, kui ta oli umbes 20-kuune) üldse mitte, nüüd Jasmiinaga, kes alles varsti saab pooleteistaastaseks, natukene rohkem peavalu (sest ta kallab vett kuskile sisse, "peseb nõud" vms, ja siis kui see kogemata läheb põrandale, ja kuna meil on laminaat, siis see saab nii libedaks, et ta siis ise libiseb ja kukub väga valusasti. See on ainuke mure, miks peab rohkem jälgima), aga ka mitte midagi hullu. Ei kahetse kindlasti, pigem ei kujuta oma elu enam selleta.
Ja väga väga soovitan kõigile, et kaaluksid ka seda. Lastele oma päris kraanikaussi. :)


Meie kööki saab näha selles postituses: Adelaide has her own kitchen!

Nii, aga nüüd õue. Õue keskkond on sama oluline kui toa. Et see oleks laste jaoks sobilik, turvaline, ettevalmistatud. Nauditavam jällegi kõikide jaoks.
Me oleme nii õnnistatud, et saime endale nii suure ja ilusa hoovi. Loodus ümberringi. Laste jaoks põnev ja tegemist jagub, eriti kui saavad suuremaks, ma usun. Juba praegu vaatan, et Adelaide (kes just sai 3-aastaseks) naudib õues olemist nii palju rohkem, saab iseseisvalt olla väga kaua. Väiksemana ta pigem oli ainult minuga koos, ja siis pidimegi kas jalutama või mingit tegemist leidma. Nüüd ma saan juba rohkem eemalt jälgida.
Nii et põhimõtteliselt õues ei olekski midagi väga palju vaja. Tema esimeseks sünnipäevaks tegime (tegelikult ainult renoveerisime, sest see juba oli olemas) talle liivakasti. Liiv (ei pea olema kasti sees, mul lapsepõlves polnudki liivakasti, liiva ja mulda aga oli piisavalt :D ) on muidugi lapse jaoks vajalik vahend, mida vabalt kasutada. (Eelistatavalt siis ilma kassi kakata. Selle vastu panime katte peale.)


Tema teiseks sünnipäevaks (Adelaide sünnipäev on suve päris alguses, nii et ideaalne võimalus kinkida selliseid asju, mida muidugi nii kui nii teeks) tegime kiige! Ja liumäe. :) Kiik on ka hädavajalik. Me veedame vist iga päev väga palju aega kiige peal. Ise naudin samuti seda. See on ka külaliste lemmik. Liumägi võib-olla pole hädavajalik, eriti kui kuskil kodu lähedal oleks mänguväljak (meil pole), samas see on tore ka, ja just enne teist sünnipäeva Adelaide oli need avastanud ja talle väga meeldis. Hädavajalik pole, aga tore on ikka. Mõtlesime teha ka "mängumaja", nagu tihti on olemas, aga siis kuidagi loobusime. Maja oleks tore. Mõtlesin, et kui tahaks, siis hiljem sinna peale saaks teha katuse. Just nüüd hakkasid lapsed seal platvormi peal mängima. Samas, ma ei usu ka, et peaks päris kõike valmis tegema, mis puudutab eriti selliseid fantaasia mänge.. Soodne keskkond seal maja jaoks on olemas, ja kui ise tahavad, siis kas toovad tekke jms ja ehitavadki endale onni. (Montessoriga muidugi hästi sobiks kokku, kui lastel oleks oma päris maja. Kus saaksid õues tegutseda ja katuse all olla. Mitte aga selline mängumaja moodi, vaid päris väike maja.)



Ja nüüd, kolmandaks sünnipäevaks, me tegime talle sellise ronimisasja (inspiratioon nendest nn looduslikutest mänguväljakutest). Tegelikult meil lihtsalt oli päris palju pakke üle.


Ja veelväliköök (ehk mudaköök) (millest pidi see postitus olema). Eriti sel kevadel väga tundsin sellest puudust.
Liivakasti mänguasjad alati on liivakastis laiali. (Need on üsna tavalised, mõned ostsime ise, mõned kingiti.) Laste aiatööriistad on kuskil kuuris, koos meie omadega, või maja eesruumis.. Just nii ongi, et täiesti head ja kindlat kohta pole. Tahtsin nii väga, eriti kuna tegemised õues saavad kogu aeg toredamaks, et ka õues keskkond oleks korras. Et laste asjade jaoks oleks kindel ja ilus koht.
Nii oligi, et tahtsin seda kööki isegi rohkem riiulite pärast - et oleks kus asju hoida - mitte vee pärast. Sest minu mõte oli alguses, et seal oleks ainult kauss, kuhu lapsed saavad ise ämbriga vett tuua (Adelaide oskab voolikut kasutada). Ja siis väike pind, riiulid all. Vaatasin natuke Pinterestist - mud kitchen vms, sain inspiratsiooni, rääkisin mehele, mida tahaks.

Meie projektid käivadki nii - tavaliselt see on minu idee või soov (sest mina olen see, kes tegeleb rohkem uurimistööga, vähemalt mis puudutab lastekasvatamist), ma edastan seda lühidalt, tema muidugi arvab, et see on nii hea mõte. ;) Koos veel räägime üle, kuidas oleks parem (näiteks selle köögiga, mis toas on, see oli rohkem mehe idee - mina mõtlesin nii ja naa, aga tema pakkus - miks siis mitte panna sinna ja ühendada siis kohe veega ka?!). Ja seekord oli sama. Ma "tellisin" lihtsalt kausi.. Aga tema tuleb ehituspoest ja ütleb, et ostis kõike, mis vaja, et vett ka ühendada. :)

Meil on lihtne (ma arvan) selle pärast, et ma pole nõudlik. Mul on päris üks-kõik, kuidas täpselt see välja näeb.. Kui tulemus toimib ja on lõpuks tehtud, olen õnnelik. Disain vms pole nii oluline, olen alati nõus, kui ta teeb nii nagu on mugavam ja kiirem.

Nii oligi seekord. Kui oli lõpuks see vaba päev käes, ainult nädal enne sünnipäeva, mees küsis - milline see köök täpselt pidi olema? Olime päris ammu sellest rääkinud. Ma kahe minutiga kiiresti joonistasin.. Selline oli see joonis. :D


Ta läks (lastega, vaba päev ju, mulle) õue, ilmselt meil olid kuskilt jäänud mõned"euroalused". (Palju rohkem meil polegi neid.) Ma ei olnudki mõelnud, et see peaks ilmtingimata sellest olema (kuid Pinterestis tundub, et see on stiilne), saaks olla ka lihtsalt üle jäänud laudadest vms.
Siis väike inseneri töö mehe poolt.. Lastega koos väike lammutamine, saagimine, kokkupanek.. (Kahjuks kuna me nii improviseerime, pole olemas täpset DIY juhist.)




Ja väike köök ongi kokku pandud. :)

Siis oli vaja minna ehituspoodi.. Nagu juba mainisin, mees tuleb koju ja on ostnud kanalisatsiooni osakonnast kõike, mida vaja, et oleks jooksev vesi ja vesi voolaks ära ka.
Ta pani uue vooliku meie vooliku vahele, nüüd on meil voolik kolme otsaga.



Voolik jooksebki kraanikaussi, seal on selline lihtne (laste jaoks väga mugav) kraan. (Talvel ei olegi siis vett, talvel paneme vee kinni ja vooliku ära.). Lisaks on voolikuühenduse järel veel üks väiksem kraan, et liigset veesurvet maha saaks keerata.

Siis oli vaja osta kauss. Päris kraanikausid tavaliselt on liiga suured ja liiga kallid. Alguses mõtlesime, et saaks olla ka lihtsalt plastmassist kauss ja mees oli ühe ka ostnud. Aga see meile väga ei meeldinud.. Läksin järgmisel päeval Rõõmu kaubamajja ja leidsin sealt sellise ilusa metallist kausi! Täielik vedamine, paras kauss ja ainult 6,50 eur! :D (Kui eelarvest rääkida, siis euroalused olid meil olemas, kõik need äravoolu asjad ja kraan-voolik jms olid kokku umbes 30 eur.)

Siis ta lõikas sinna augu, kuhu panna kauss sisse. Ja kausi põhja oli ka vaja auk lõigata äravoolu jaoks. Enne ma ei teadnudki, et nii lihtsasti saab metalli sisse auku lõigata, aga tuleb välja, et plekki saab puuriga ja tikksaega õige tera olemasolul edukalt lõigata). Muide, kui Adelaide saab õues mängualasid sünnipäevaks, siis mees saab tööriistu. Toaköögi jaoks ka on samamoodi - metallist väike kauss, auk sisse lõigatud äravoolu jaoks.





Kõik ühendatud, viimasel päeval veel pani paar riiulit ja haaki rätiku ja muu jaoks. Väliköök ongi valmis. :)
Mõtlesime, kas värvida või mitte.. Otsustasime, las jääb nagu on, loodusliku muljega.

Vesi voolab ära lihtsalt muru sisse. Juhtus olevat väga hea koht selle jaoks, köögi taga on looduslikult väike lohk, märg üldse pole.


Juba Adelaide sünnipäeva peol see köök oli täielik hitt, kõik mängisid seal veega, kastsid, valasid, tegid soppa või ma isegi ei tea, mida. Nii tore!




Comments

Popular posts